Psykologtidsskriftet

Fra praksis

Nevropsykologalaš kárten sámi konteavsttain

Dagmar Patricia Steffan
Publisert: 02.01.2026

Nevropsykologiija fágasuorgi rahčá váilevaš álgoálbmotperspektiivvain, maiddái sámi álbmoga dáfus. Dárbu lea sihke ovdánahttit teasttaid ja guorahallat dálá teasttaid psykometralaš iešvuođaid sámi konteavsttas.

Norgga stáhta lea vuođđuduvvon guovtti álbmoga eatnamiidda, dáččaid ja sámiid. Norgga vuođđolága § 108 mielde leat sámegiella ja dárogiella dásseárvosaččat. Dasa lassin boahtá ILO konvenšuvdna álgoálbmogiid vuoigatvuođaid birra, maiddái gohčoduvvon ILO konvenšuvdna nr. 169, maid Norga lea ratifiseren. Art. 25:s čuožžu ahte dearvvašvuođabálvalusat fertejit ovddiduvvot álgoálbmogiid ipmárdusa mielde.

Seammás leat eanet raporttat ja stuorradiggedieđáhusat čujuhan dárbui lasihit sámi giella- ja kulturgelbbolašvuođa dearvvašvuođabálvalusain (Dieđ. St. 17 (2024–2025), Dieđ. St. 12 (2023 – 2024)). Raporttat sihke Sámedikkis ja Norgga ráđđehusas deattuhit ahte sápmelaččat oppalaččat eai oaččo fálaldaga mii ollašuhttá sin vuoigatvuođaid (Sámediggi, 2023, Dieđ. St. 31 (2018-2019)). Klinihkalaš bargit oppalaččat hárve dihtet gii lea sápmelaš ja gii ii leat. Moattis besset sámástit konsultašuvnnain (Dieđ. St. 31:24). Dat ehtalaš-juridihkalaš geahččanguovlu guoská maid nevropsykologalaš kártemii sámi konteavsttain. Aŋkke unnán diehtu gávdno, mo nevropsykologalaš teasttat doibmet sámi oktavuođain. Hui unnán teasttat leat ovddiduvvon dain konteavsttain (Strand & Mathisen, 2006).

Nevropsykologalaš kárten sámi konteavsttain lea sihke dehálaš ja hástaleaddji fáddá.

Dán čállosis mun vuosttažettiin ovdanbuvttán riikkaidgaskasaš girjjálašvuođa álgoálbmotperspektiivva birra ja nevropsykologalaš kártema birra. Nubbin mun presenteren vásáhusaid nevropsykologan mo váilevaš álgoálbmotperspektiiva čuohcá sámi pasieanttaide. Goalmmádin mun introduseren muhtun gielalaš ja kultuvrralaš perspektiivvaid mat váikkuhit nevropsykologalaš kártemii. Loahpas mun presenteren mo dutkamuš lea lahkonan fáddái ja mii livččii ávkkálaš dahkat viidáseappot.

Álgoálbmotperspektiiva nevropsykologiijas

Nevropsykologalaš kártemis geavahuvvojit dávjá peanná- ja bábirbargobihtát dahje ahte testen čađahuvvo dihtoris. Oppalaš hástalus, mii váikkuha álgoálbmogiidda, gávdno dás ahte nevropsykologalaš bargoneavvut leat huksejuvvon eanetlohkoservodaga paradigmaid ala (Suchy-Dicey et al. 2025, Reagan, et al. 2024). Go dat teasttat geavahuvvojit álgoálbmotkonteavsttas, de dat sáhttet loahpas vaháguhttit olbmuid geat testejuvvojit (Reagan et al., 2023). Earát leat tematiseren dárbbu sihke kultuvrralaš ja gielalaš dorvvolaš ja psykometralaš dohkálaš guorahallamii. (Dudley, et al., 2014; Reagan et al., 2023, Suchy-Divsey et al., 2025). Aŋkke lea pasieanttaid giella ja kultuvra hárve vuolggasadjin jorgalit, normeret dahje ovddidit nevropsykologalaš teasttaid (Strand & Mathisen, 2006).

Aisttan Reagan et al. (2023) de sulastahttá standardiserejuvvon testendilli fápmostruktuvrraid koloniserenáiggis ja dáinna lágiin šaddá psyhkalaš riskan testejuvvon olbmui. Dása lassin čállit ákkastallet ahte nevropsykologalaš testen ii vuhtiiváldde álgoálbmotepistemologiijaid ii ge gielaid obbalaččat. Reagan et al. (2023) cuigejit maid ahte diagnosat, mat sáhttet šaddat boađusin, sáhttet vásihuvvot unohassan ja vahátlažžan, daningo eamiálbmogat dávjá definerejit indiviidda iežas gullevašvuođa čađa. Maiddái dutkanbarggut davviamerihkálaš konteavsttas (Suchy-Dicey et al., 2025) dahje Aotearoas/Ođđa-Selánddas (Dudley et al., 2014) leat čájehan ahte nevropsykologalaš guorahallamiidda illá čáhkkehuvvo álgoálbmogiid iešipmárdus (First nation ja māori) buozalmasvuođa ja dearvvašvuođa hárrái, danne go daid guorahallamat leat oarjemáilmmi jođihan. Iežas váldodutkosis systemáhtalaš dárkkistanmálliin R.B.E. Eira (2021) gávnnaha ahte leat eanet kognitiiva ovttaláganvuođat go erohusat eamiálbmotjoavkkuid ja majoritehtajoavkkuid gaskkas dutkamis oppalaččat. Seammás dát dutkan gávnnai tendeanssa ahte álgoálbmogat birgejit buorebut visuála bargobihtáiguin go gielalaš bargobihtáiguin, go testen ii leat heivehuvvon álgoálbmoga kultuvrii. Riska das lea ahte neuropsykologa árvvoštallá kognitiiva návccaid heajubun go maid dat leat (Eira, 2021).

Nappo álgoálbmotperspektiiva váilu nevropsykologalaš suorggis. Álgoálbmotperspektiiva mearkkaša ipmirdit álgoálbmoga gullevašvuođa lundui ja sin eatnamiidda, ipmirdit sin kolonialiserenhistorjjá ja sin erenoamáš vuoiŋŋalašvuođa (Gone ja Kirmayer 2020). Ontologiija (maid mii oaidnit máilmmis) ja epistemologiija (maid mii sáhttit diehtit máilmmi birra) leat oassin álgoálbmotperspektiivvas. Dát mielddisetbuktet nuppelágan áddejumi mat leat dieđalaš dutkanjearaldagat ja dutkanmállet. Vaikko psykologaid klinihkalaš bargovuogit leat vuođđuduvvon diehtagis, de diehtaga čanastupmi hárve cuiggoduvvo, iige konteaksta mas máhttu geavahuvvo. 

Nevropsykologiija sámi konteavsttas

Álgoálbmotperspektiivva vuolggasadjin de orru leamen jáhkehahtti ahte psykologat geavahit eanetlohkoservvodaga teasttaid guorahallat nevropsykologalaš hástalusaid sámi oktavuođas. Dasa leat guokte siva, namalassi ahte álgoálbmotperspektiiva čalmmustahttin váilu, ja heivvolaš reaiddut váilot. Iežan vásáhusat nevropsykologan speadjalastet dan. Mun lean oaidnán ahte dearvvašvuođabargit hárve dihtet gii lea sápmelaš. Seammás čájehit sihke mediaáššit ja Dieđ. St. 31 omd. ahte sámegielat pasieanttat hárve ožžot dulkka, beroškeahttá pasieanttaid sámegielat duogáža. Muhtomin dulka searvá nevropsykologalaš iskkadeapmái. De nuppi hástalus ihtá, juogo teastagažaldagat eai heive dahje gažaldagat eai sáhte jorgaluvvot njuolga, gielaid iešvuođaid dihte.

Nuppe gežiid mun lean oaidnán ahte sámegielat psykologat ohcalit vuogas bargoneavvuid. Iežan klinihkalaš vásáhusaiguin vuođđun, de lean maiddái gullan ahte psykologat oaivvildit muhtomin ahte sámegielat mánná, gii rahčá, ferte oahppat buorebut dárogiela nu ahte mánná sáhttá oažžut veahki. Dás mun jáhkán guokte boasttujáhku deaivvadit. Vuosttažettiin ahte sámegiella ii adnojuvvo relevánta teastagiellan. Ja nubbin ges vuordámuš mánaide ahte sii berrejit oahppat dárogiela soaitá geažuhit dasa ahte veahkki dušše gávdno dárogiel oktavuođas, ii sámi oktavuođas. Goappaš čuoččuhusat leat váralaš álkidahttimat.

Nu go álgoálbmotkonteavsttain oppalaččat, de maiddái sámi konteavsttain leat máŋga riskka nevropsykologalaš guorahallamiin, jos dát čađahuvvo eanetlohkoálbmoga gillii. Boađusin sáhttet leat diagnosat, maid pasieanttat eai lean soaitit oažžut jos gielalaš ja kultuvrralaš konteavsttat livčče váldon vuhtii. (NOU 1995:6, Steffan, 2016). Dat riska boasttodiagnosa ektui čuohcá maiddái boarrásiidda, go vejolaš demeanssas lea gažaldat (Dieđ. St. 17 (2024-2025:39)). Okta dábálaš lahkananvuogi demeansakártemii Norggas lea geavahit teasttaid dego Mini mental status (MMS), Trail making test, Klokketest dahje Wechsler’s memory scale (WMS). Muhto ii oktage dain teasttain tematisere mii sámi orienteren lea.

Muhtin gielalaš ja kultuvrralaš perspektiivvat

Reagan et al. (2023) várrejit dan vuostá ahte atnit oarjemáilmmi eurosentralaš konseaptta kognišuvnna birra vuolggasadjin go árvvoštallat álgoálbmogiid váttisvuođaid. Fáddá šaddá seammá relevántan sámi álgoálbmogii ja sáhttá čadnot gielalaš erohusaide iešalddis. Sámi kultuvrras lea nuppelágan máilmmioaidnu eanetlohkokultuvrra ektui. Guovddážis leat relašuvnnaid mearkkašupmi, gullevašvuohta lundui ja geavadat. Kategoriseren, giella ja áigeipmárdus spiehkkasit majoritehtaservvodaga áddejumis. Dákkár aspeavttat leat dehálaččat máŋggain nevropsykologalaš teasttain mat árvvoštallet omd. eksekutiivva funkšuvnnaid ja áicilvuođa.

Gávdnojit ovcci sámegiela. Guhtta dan ovccis hubmojuvvojit Norggas, vaikko muhtumiin dain leat hui unnán geavaheaddjit. Sámegielat gullet suopmelaš-ugralaš giellajovkui. Suopmelaš-ugralaš gielain leat dovdomearkkat omd. kásusgeavaheami ektui, dássemolsuma ektui, suffivssaid ektui, vokálarievdadusa ektui ja erenoamáš pronomeniid ektui. De lea dábálaš gullat ahte sámegiella lea sihke dárkilis ja eahpenjulges giella. Sámegiella lea omd. giella mas leat rikkis vearbasuorggideamit. Sámegiela grammatihkain lea vejolaš čilget dahká go juoidá johtilit, bákkus, bistevaččat, álgimiin, fáhkka ... dahje jus lea nu lihkoheapme ahte alcces dahkkojuvvo juoga. Báikenamahusat leat maid hui dárkilat.

Sámegiela kásusiid bokte nyánssat sáhttet čilgejuvvot das ahte guđe kvalitehtas dahje rollas juoidá dahká (essiiva), gos dahku vuolgá (lokatiiva) dahje guđe guvlui manná (illatiiva), dan botta go dárogielas earuhit jur subjeavtta ja objeavtta. Dajaldagat sáhttet jorgaluvvot eanet sániiguin. muhto soitet dárbbašuvvot eanet sániid. Vaikko dulka livččii mielde nevropsykologalaš kártemis, de ii leat diehttelas ahte klinihkalaš psykologa fuomáša dán giela riggodaga ja nyánssaid.

Nu go ovdal namuhuvvon, álgoálbmogaperspektiiva fátmmasta maiddái gullevašvuođa eatnamiidda ja lundui. Sámi oktavuođas lea bohccos álo leamaš guovddáš mearkkašupmi. Aŋkke dat ii mearkkaš ahte buot sápmelaččain lea njulges čatnaseapmi boazodollui. Eira (2011) lea guorahallan mo boazobargiid giella lea báidnán buot sámegielaid. Vaikko Eira ii čále nevropsykologalaš konteavsttas, de su bargu čilge ollu relašuvnnaid mearkkašumi birra, mii guoská sihke olbmo ipmirdeapmái ja kognitiiva doaibmasurggiid ipmirdeapmái.

Omd. Eira (2021) čilge ahte boazodoalu dárkilis giella dahká vejolažžan govvidit áiggi iešguđetlágan vugiin. Jagis leat gávcci jahkodagat. Seammás áigodagat sáhttet celkot bohcco luonddu ektui dahje olbmo bargomearrádusaid ektui. Dat mearkkaša ahte iešguđetlágan vuogádagat mannet giehtalagaid áigumušain áiggi cealkit. Namuhan veara lea maiddái giellamáhttu. Nevropsykologat atnet áddejumi, dieđu ja cealkima giellamáhtu oassin. Eira viiddida giellamáhtu definišuvnna nu, ahte dat maiddái fátmmastit praktihkalaš máhtu ja ipmárdusa manne juste don fertet dahkat dan bargu mii gáibiduvvo. Kategoriseren šaddá eará ovdamearkan. Dan botta go nevropsykologiija áinnas šláddje doahpagiid semanttalaččat, sámegiella sisttisdoallá maiddái visuála-gielalaš kategoriserema ovdamearkkaid. Omd nyánssat gávdnojit movt olbmot hupmet oinnolaš ja oaidnemeahttun bohcco birra. Maiddái Kuokkanen (2009) čállá eará kategoriserenmálle birra su barggus dutkanfilosofiija oktavuođas. Son bealušta ahte oarjemáilmmi akademalaš diehtu bidjá vuođđun ahte máilbmi sáhttá juhkkojuvvot kategoriijaide go sihke definišuvnnaid ráját leat meroštallon ja kategoriijat leat definerejuvvon. De kategoriijat dego luondu ja kultuvra, dieđa ja duodji, čállingiella ja njálmmálaš giella šaddet hierarkiijan dahje antonyman. Dat dualisttalaš jurddašeapmi ii oktiivástit sámi árbevirolaš áddejupmái. Kuokkanen (2009) lasiha ahte álgoálbmotperspektiivvas de livččii lunddolaš ahte guovttijuoguid gaskkas eai leat mearriduvvon ráját, muhto dát dievasmahttet nuppit nuppiid.

Eará áššáigullevaš čuokkis lea ahte sápmelaččaid árbevierut leat gaskkustuvvon njálmmálaččat buolvvas bulvii. Njálmmálaš árbevierru eaktuda eará gaskaomiid gelbbolašvuođasirdimii go čálalaš árbevierru. Erenoamáš muitalanvuogit gáibiduvvojit, nu ahte muitalus bisuhuvvo muittus máŋggaid buolvvaid áigge. Muitalus soaitá rievdat ja muitalus dulkojuvvo, ja buorre muitalus áinnas vuoitá objektiivvalaš duohtavuođa vuostá. Nevropsykologalaš kártenmállet leat vuođđuduvvon oarjemáilmmi modeallain. Dat fátmmastit ovdamearkka dihte gažaldagaid mat árvvoštallet pasieantta giellamáhtu dahje su muittu. De psykologat vurdet pasieanttaid vástidit njuolgga ja bustávalaččat. Mun oaivvildan ahte riska lea badjelgeahččat dan njálmmálaš dieđu mearkkašumi, viidodaga ja čieŋalvuođa.

De mun oainnán guokte klinihkalaš čuovvumuša: Vuosttažettiin nevropsykologalaš teasttat eai govčča guovddáš aspeavttaid sámegiela ektui ja kultuvrra ektui. Nubbin psykologa gii teste soaitá boastut áddet pasieantta kultuvrralaš relevánta vástádusaid.

Nevropsykologalaš dutkan sámi konteavsttain ja implikašuvnnat

Gávdno veaháš dutkamuš nevropsykologalaš kártemiid birra sámi konteavsttain. Muhtun dutkamušat leat buohtastahttán sámi mánáid teastabohtosiid majoritehtaservodaga mánáid bohtosiiguin (Brunner 1992; Forsius ja Seitamo 1970, Yliranta 2010). Populašuvdnavuođđuduvvon dutkamušas Forsius ja Seitamo (1970) iskkadeigga nuortalaš mánáid kognitiiva attáldagaid Davvi-Suomas. Soai fuobmáiga ahte nuortalaš mánát birgejedje bures KTK teasttain, Kuvallinen Testi Koordinaatiolle mii lea doaimmahanteasta. Su váldofágadutkosis Brunner (1992) guorahalai sámi mánáid bohtosiid viđain WISC-Ra bargobihtáin. Dás Brunner gávnnai ahte sámegiel mánát obbalaččat rahče lohkomuittuin ja kodabargobihtáiguin čuovvolanproseassain, dan botta go sii birgejedje buorebut go Norgga mánát govvakompletterenbargobihtáin ja bihttáspealuin, mat goappašagat čovdojuvvojit simultána proseassaiguin. Aŋkke testen čađahuvvui dárogillii, vaikko mánát hupme sámegiela guđet guimmiideasetguin. Yliranta (2010) guorahalai čiežajahkásaš sámegiel mánáid olahusaid NEPSY (A developmental neuropsychological assessment), mat ledje fonologalaš gieđahallan, bagadusaid ipmirdeapmi ja muitalusaid muitu ja WISC IIIa lohkomuitu. Geahččalangiella lei dárogiella dahje suomagiella, vaikko mánáin lei sámegiella vuosttašgiellan. Yliranta konkluderii ahte sámegiel mánát vástidedje heajubut go eanetlohkoservodaga mánát gielalaš teasttain. Dainna mu mielas majoritehtaservodaga mánáin, geaiguin Yliranta buohtastahttá sámegiel mánáid, lei gielalaš ovdamunni.

Seitamo bohtosiid 1990-logus vuođul, Armstrong, Woodley ja Lynn (2014) árvvoštalle sámi IQ suoma IQ lahka, muhto veaháš unnit. Dan bargui kommentáran, Dutton (2014) čálii ahte erohus lea jáhkkimis stuorát go Armstrong et al. gávdne. Dan Dutton ákkastalai alla bargguhisvuođain guovddášsámi guovlluin Suoma bealde. Son oaivvildii ahte čeahpes sápmelaččat ledje fárren eret.

Steffan (2016) guorahalai Raven’s coloured matrisaid psykometralaš iešvuođaid guovddášsámi guovlluin Ruoŧa ja Norgga bealde. Geahččalangiella lei sámegiella ja geahččalanbiras ledje sámi skuvllat. Ulbmil lei guorahallat teastta siskkáldas iešvuođaid dego siskkáldas konsisteanssa, čoavdindávjodaga ja vástádusjuhkosa. Čoavdindávjodat muitala juoidá teastta váttisvuođadási birra. Eaŋkilgažaldaga čoavdinfrekveansa mearkkaša gallis joavkkus leat vástidan riektá dan gažaldahkii. Mađi váddáset gažaldat lea, dađi unnit mánát vástidit riektá. Dutkama boađusin lea, ahte teastta iešvuođat oktiivástidit eará kultuvrralaš konteavsttaiguin ja ahte brihttalaš norpmaid lea vuoiggalaš geavahit sámegiel mánáide. Nubbi boađus lea ahte eaŋkilgažaldaga čoavddafrekveansa spiehkasta vehá sámi konteavsttain ja ahte mánát olahedje teastta dáhki ovdal.

Eará dehálaš fáddá lea teasttaid jorgaleapmi dárogielas sámegillii. Muhtumin jorgalus dáhpáhuvvá almma teasttaid geahččaleami haga. Okta ovdamearka Sámis lea MMS (Mini-mental state examination), okta teasta mii lea davvisámegillii jorgaluvvon (Strobel ja Engedal, 2018). Dađibahábut váilot das valideren ja norpmat. Gažaldat šaddá, gokčet go jorgaluvvon bargobihtát sámi orienterema, muitoproseassaid, giela dahje geavadiid? Nubbi cuiggodeapmi lea ahte MMS dábálaš norpmat eaktudit čieža jagi skuvlavázzima, mii ii leat dilli dáruiduhttima ja soađi váikkuhusaid geažil. Dainna MMS iešalddis sáhttá adnojuvvot streaŋgásabbon sámi konteavsttas go norgalaš konteavsttas

Teasttaid jorgalusa ja validerema lassin, mun oaivvildan mii dárbbašit teasttaid maid leat ovddiduvvon sámi oktavuođas ja mat leat vuođđuduvvon sámi ipmárdusas. Lagamusat leat teasttat dego Sámegiela impressiiva morfologalaš teasta (SIM), maid Sámi erenoamáš pedagogalaš bálvalusat SEAD leat heivehan ja normeren sámegielain vuođđun. SIM guorahallá grammatihkalaš áddejumi ja sisttisdoallá ovdamearkka dihte guvttiidlogu. Seammá vugiin livččii leamaš miellagiddevaš iskat makkár testengažaldagat soitet heivet buorebut eará dábálaš teasttain, guđet árvvoštallet muittu, orienterema, eksekutiivva funkšuvnnaid, sihke MMS:s ja eará teasttain. Orienterema oktavuođas mun evttohan girjái fuolkevuođanamahusaid, main sámegielat leat. Daid olbmot geat deaivvadit, áinnas digaštallet vai fuobmát leat go sii fulkkežat. Olbmuid gaskavuođa mearkkašumi sivvan, mun jáhkán fuolkevuohta livččii áššáigullevaš vuohki guorahallat orienterema, go vejolaš kognitiivvalaš hástalusat leat gažaldat, earret earáid iskosiid dieđusge.

Dál váilot dakkár teasttat mat leat huksejuvvon sámi áddejumi ala. Seammás gáldut gávdnojit vai guorahallat mo kognitiiva doaimmaheapmi sáhttá árvvoštallojuvvot sámi konteavsttain. Sámi girjjálašvuohta ja sámi ealáhusat fállet dehálaš dieđu, makkár gažaldagat livččet áššáigullevaččat vai ovddidit dakkár teasttaid. Sámegiel giellateasttat orrot leamen olámuttus. Nu go namuhuvvon, N.I.Eiras leat dehálaš čuoggat giela ja áiggi birra. Turi (2010) čállá maiddái iešguđetlágan gieđahallanstrategiijaid birra, mat muitalit ollu eksekutiivva funkšuvnnaid birra. Ovttasbarggus sámi servodagaiguin, sámi fágaolbmuiguin ja sámi institušuvnnaiguin de orru leamen vejolaš kártet sihke dárbbuid ja čovdosiid. Dat livččii, mu mielas, ideála paradigma vai ollašuhttit duođai dásseárvosaš nevropsykologalaš kártema.

Seammás de šaddá dehálažžan deattuhit ahte sámi servodagat rivdet. Sámi servodagat leat girját. Dáruiduhttima geažil sámegiela riektačállin lea ođđa ja lea nuppástuvvan. Aŋkke ollugat eai goassege leat beassan oahppat iežaset giela (Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporta 2023). Ja sámi vuođđoealáhusat vuortnuhuvvojit. Dan sivas gažaldat lea máŋggadáfot.

Loahpahus

Nevropsykologialaš guorahallama oktavuođas, mun lean govvidan ahte nevropsykologiijas váilu álgoálbmotperspektiivva. Mun lean cuigen ahte dat hástalus maiddái guoská sámi konteavsttaide, fátmmastan ahte pasieanttat testejuvvojit dulkka haga ja ahte unnán teasttat gávdnojit mat leat ovddiduvvon dan konteavsttas. Mun ákkastalan dan ovdii ahte áidna fágalaš ja ehtalaš vuoiggalaš vuohki livččii hukset nevropsykologalaš kártemiid sámi iešáddejumi alde, Norgga lága mielde ja Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raportta rávvemiid mielde. Dat mearkkaša sihke jorgalit teasttaid sámegillii, valideret daid ja maiddái ovddidit dakkár teasttaid sámi oktavuođas.

Gáldut

  1. Armstrong, E. L., Woodley, M. A. & Lynn, R. (2014). Cognitive abilities amongst the Sámi population. Intelligence (Norwood), 46, 35–39. https://doi.org/10.1016/j.intell.2014.03.009

  2. Brunner, J. F. (1992). Kultur og kognisjon: en empirisk undersøkelse av samiske og grønlandske barns kognitive særtrekk. Universitetet i Oslo, Psykologisk institutt.

  3. Davvi girji (red.) (2014). SIM: Máná giellaáddejupmi - Maanan gielagoerkse - Máná gielladádjaibme. Karasjok.

  4. Dudley, M., Wilson, D. & Barker-Collo, S. (2014). Cultural invisibility: Maori people with traumatic brain injury and their experiences of neuropsychological assessments. New Zealand Journal of Psychology, 43(3), 14.

  5. Dutton, E. (2014). Cognitive abilities among the Sami: A comment. Intelligence (Norwood), 46, 188–191. https://doi.org/10.1016/j.intell.2014.06.004

  6. Eira, N. I. (2011). Bohccuid luhtte : gulahallat ja ollášuhttit siidadoalu (Ođastuvvon., s. 152). DAT.

  7. Eira, R. B. E. (2021). Nevropsykologisk undersøkelse av urfolkspopulasjoner: En systematisk litteraturgjennomgang [Hovedoppgave]. UiT – Norges arktiske universitet.

  8. Forsius, H. & Seitamo, L. (1970). Mental State of Skolt Lapp Children: A Preliminary Report. Arctic Anthropology, 7(1), 6–8.

  9. Gone, J. P. & Kirmayer, L. J. (2020). Advancing Indigenous Mental Health Research: Ethical, conceptual and methodological challenges. Transcultural Psychiatry, 57(2), 235–249. https://doi.org/10.1177/1363461520923151

  10. ILO-konvensjonen 169 (1991). Konvensjon om urbefolkninger og stammefolk i selvstendige stater ILO nr. 169. https://lovdata.no/dokument/TRAKTAT/traktat/1989-06-27-2

  11. Kuokkanen, R. (2009). Boaris dego eana : eamiálbmogiid diehtu, filosofiijat ja dutkan (2. utg., s. 255). ČállidLágádus.

  12. Meld. St. 12 (2023–2024). Samisk språk, kultur og samfunnsliv. Folkehelse og levekår i den samiske befolkningen. Helse- og omsorgsdepartementet. https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/meld.-st.-12-20232024/id3029679/

  13. Meld. St. 17 (2024–2025). Samisk språk, kultur og samfunnsliv. Kommunale tjenestetilbud til samiske innbyggere. Kommunal- og distriktsdepartementet. https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/meld.-st.-17-20242025/id3095316/

  14. Meld. St. 31 (2018–2019). Samisk språk, kultur og samfunnsliv. Kommunal- og moderniseringsdepartementet. https://www.regjeringen.no/no/dokumenter/meld.-st.-31-20192020/id2729805/

  15. Melbøe, L., Johnsen, B. E., Fredreheim, G. E. & Hansen, K. L. (2016). Situasjonen til samer med funksjonsnedsettelse. Nordens velferdssenter. https://nordicwelfare.org/nb/publikationer/situasjonen-til-samer-med-funksjonsnedsettelse/

  16. NOU 1995: 6. (1995). Plan for helse- og sosialtjenester til den samiske befolkning i Norge. Helse- og omsorgsdepartementet.

  17. Reagan, G., Fellner, K., Tomlinson, G. & Danto, D. (2023). Beyond Appropriate Norms: Cultural Safety with Indigenous People in Canadian Neuropsychology. Journal of Concurrent Disorders, 5(1), 52.

  18. Sametinget (u.å.). Helse. https://sametinget.no/barnevern-helse-og-sosial/helse/

  19. Sametinget (2023). Høring – Sannhets- og forsoningskommisjonens rapport. Sametinget.no. https://sametinget.no/politikk/horinger/avholdte-horinger/horing-sannhets-og-forsoningskommisjonens-rapport.26642.aspx

  20. Sannhets- og forsoningskommisjonen (2023). Sannhet og forsoning: grunnlag for et oppgjør med fornorskingspolitikk og urett mot samer, kvener/norskfinner og skogfinner. Rapport til Stortinget fra Sannhets- og forsoningskommisjonen, avgitt til Stortingets presidentskap 01.06.2023. Dokument 19 (2022–2023). Sannhets- og forsoningskommisjonen. https://www.stortinget.no/globalassets/pdf/sannhets--og-forsoningskommisjonen/rapport-til-stortinget-fra-sannhets--og-forsoningskommisjonen.pdf

  21. Steffan D. P. (2016). En utprøving av Ravens fargede matriser i samisk kontekst (spesialistoppgave, upublisert).

  22. Strand, N. & Mathisen, B. (2006). Vet råd for samiske barn. Tidsskrift for Norsk psykologforening, 43(12), 1346–1347.

  23. Strobel, C. & Engedal, K. (2018). DÁROGIELAS JORGALUVVON MINI MENTÁLALAŠ STÁHTUS ÁRVVOŠTALLAN (MMSE–NR3). https://www.aldringoghelse.no/skalaer-og-tester/

  24. Strobel, C., Johansen, H., Aga, O., Bekkhus-Wetterberg, P., Brierly, M., Egeland, J., Follesø, K., Rike, P. & Schanke, A. (2018). Manual Norsk Revidert trail making test (TMT-NR3). https://www.aldringoghelse.no/skalaer-og-tester/

  25. Strobel, C., Aga, O., Bekkhus-Wetterberg, P., Brierley, M., Bystad, M., Engedal, K., Gaustad, C., Johansen, H., Odner, K. & Vatn, L. (2021). NORSK REVIDERT KLOKKETEST (KT-NR3). https://www.aldringoghelse.no/skalaer-og-tester/

  26. Suchy-Dicey, A., Rhoads, K. & Manson, S. M. (2025). Considerations on psychological and neuropsychological research in American Indians and Alaska natives: Science and practice. Clinical Psychology, 32(1), 73–76. https://doi.org/10.1037/cps0000249

  27. Turi, J. (2011). Min bok om samene (H. O. Lindbach, Overs.). Čálliid Lágádus.

  28. Wechsler, D. (1997b). The WMS-III administration and scoring manual. The Psychological Corporation.

  29. Yliranta, A. (2010). Verbal cognitive processing and emotion regulation among indigenous Sami children [Masteroppgave]. Psychology University of Tampere.